Keskaeg ja varauusaeg
· Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid
· Jätkus kaubanduselu
· Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta
· Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust,
samas jätkus ka orjanduslik kord
Riigikorraldus
Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja
kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu
ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah
ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse
tahtest, kuna keiser määras ta ametisse).
Keiser Justiniaanus (527-565)
Teened, mis ta riigis ära tegi:
· Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel.
· Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554
· Liitis Bütsantsiga Hispaania