õiguspsühholoogia
või psühhopaatiaga. Samas on rõhuasetused erinevatel autoritel erinevad. K. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud
isiksus on normaalne inimene. Näiteks pakkus see autor välja, et Berliini elanikkonnast on 50% aktsentueeritud isiksused ja
50%standardsed indiviidid.39 Kui aga meelde tuletada, et niisugustel isiksusejoontel on omadus muutuda ebasoodsate
tingimuste korral patoloogiliseks (toimub nn patokarakteroloogiline areng), jõutakse väga julge teadusliku üldistuseni.
Põhimõtteline küsimus on, kas psühhopaatia on ikkagi psühhiaatriline diagnoos või eetiline kategooria isiksuse hindamiseks.
K. Leonhard toetab pigem teist seisukohta, väites, et negatiivse üldpildi korral eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja
positiivse korral aktsentueeritusest.A. Litsko eristab latentseid ja ilmseid aktsentuatsioone ning keskmise astme ja rasket
psühhopaatiat
annaabi.ee 
