"patohistoloogiliste" - 1 õppematerjal

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Sellel on diferentsiaaldiagnostiline tähtsus, sest tuberkuloosi puhul on tekitajaid äigepreparaadis vähe, leepra korral enamasti palju. Ravi tulemuste hindamisel arvestatakse homogeensete ja teralise struktuuriga M. leprae rakkude vahekorda preparaadis. Viimaste osakaal suureneb efektiivse ravi korral. Äigepreparaadiga võrreldes on histoloogiliste preparaatide uurimine informatiivsem, sest annab ülevaate ka patohistoloogiliste muutuste iseloomust, s.o. leproomi olemasolust. NB! Leepra tekitaja ei ole kultiveeritav kunstlikel söötmetel! BIOLOOGILINE UURIMINE. M. leprae suhtes on vastuvõtlikum Lõuna-Ameerikas elunev sarvkilbilise rüüga loom üheksavöölane (Dasypus novemcintus). Leeprahaigelt võetud materjaliga nakatatud üheksavöölased haigestuvad 18–35 kuu möödumisel generaliseerunud leeprasse, mis sarnaneb leepra lepromatoosse vormiga inimesel. Pikk katseaeg on seletatav M