Ema Teresa
lahkuda Loreto ordust ja pühendada oma elu vaestele. Alles kaks aastat hiljem, 12. aprillil
1948, tuli Paavst Pius XII-lt nõusolek: õde Teresa võib lahkuda Loreto kloostrist, ent jääb
seotuks oma vandega elada vaesuses, karskluses ja kuulekuses. Nunnariietusena kandis ta
sellest ajast saadik valge sinise äärega sarit (Kurg, 1998: 8).
16. augustil 1948 lahkus õde Teresa Entally kloostrist, kus ta oli aastaid elanud ja
töötanud, ning sõitis kõigepealt Patnasse Medical Mission'i õdede juurde haigepõetamist
õppima. Detsembris 1948 naasis ta Kalkutasse, et pühenduda täielikult vaeste teenimisele.
Hiljem ütles ema Teresa ühele ajakirjanikule: ,,Minu ülesandeks ei ole suuri asju korda
saata, vaid inimesi armastada. Et selleni jõuda, tuleb õppida iga üksikut inimest mõistma. Kui
hakkame suuri arve taga ajama, kaotame endid neis arvudes."
Ta tegevusväljaks sai Kalkuta slumm nimega Moti Jheel, kus elas üle miljoni kodutu.