Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine;
orgaaniline ühiskond, mis jaguneb selgelt valitsejateks ja valitsevateks, mingi ühiskonnagrupp
suunab ja juhendab teisi; võim kui positiivne nähtus, stabiilsuse ja ühisuse looja (vt
autoritaarne ühiskond kui/kas üldse konservatiivne, üldlevinud arvamuse kohaselt
konservatism modernsem ja mitmekülgsem kui ürgne valitsejakeskne maailmanägemus);
omandisse suhtub paternaalselt võimu õigus vajadusel omandisse/majandusse sekkuda,
samas kogukonnasiseselt omandi ümberjagamise ja privileegide põhimõtted.
SOTSIALISM:
Teke 19.saj Euroopas ajendatuna soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia.
Eeldusteks rahvaarvu kahekordistumine (sündimus langeb, ent suremus samuti) seoses
tehnilise ja meditsiinilise arenguga (aurujõud, vaktsineerimine jne, näljahädade ja epideemiate
mõju vähenemine)
annaabi.ee 
