juba saatuslikult hilja. 1958. aasta detsembris oli ilmunud ajakirjas "Physical Review" A.Schawlow' ja Ch. Townes'i artikkel laseri põhimõtetest ning laekus nende patenditaotlus, mis 1960. aastal ka rahuldati. Laseri loomise pimesikumäng TRG-s oli juba ette nurjumisele määratud. Eirates Schawlow' pessimismi rubiini kui laserkiirguri suhtes, käivitas Theodore Maiman 16. mail 1960. aastal, suurfirma Hughes Aircraft laboris Malibus maailma esimese laseri - rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus
andma ka hüljatud naine. Lõpuks 1959 esitab TRG koos Gouldiga notariseeritud märkmete põhjal patenditaotluse. Kuid on juba hilja. Charles Townes ja Arthur Schawlow olid teda edestanud publikatsiooni ja patendi taotlusega. Pealegi oli Theodore Maiman nende teooriale toetudes 16. mail 1960. aastal käivitanud maailma esimese laseri. 1964 saab Townes koos Aleksandr Prohhorovi ja Nikolai Bassoviga maserite/laserite eest Nobeli preemia. 1981 tõuseb nobelistiks ka Schawlow Gouldi patendilootused kahanevad katatroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobub Gouldiga jändamast. Patendiamet väidab et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jäta jonni.kuid edasipürgimiseks on vaja ränka raha. Poole eest loodetavast patenditulust soostub firma REFAC protsessi jätkama. Kogenud patendijurist Richard Samuel usub vaistlikult Gouldisse. Algab pea 20 aastat kestev patendisõda
saatuslikult hilja. 1958. aasta detsembris oli ilmunud ajakirjas "Physical Review" A.Schawlow' ja Ch. Townes'i artikkel laseri põhimõtetest ning laekus nende patenditaotlus, mis 1960. aastal ka rahuldati. Laseri loomise pimesikumäng TRG-s oli juba ette nurjumisele määratud. Eirates Schawlow' pessimismi rubiini kui laserkiirguri suhtes, käivitas Theodore Maiman 16. mail 1960. aastal, suurfirma Hughes Aircraft laboris Malibus maailma esimese laseri - rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus
annaabi.ee 
