NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
Patenteerimine on üldjoontes äärmiselt tehnoloogia- ja tööstuskeskne, seega on
nanoteadus just tema suure ulatuse tõttu raske kindlasse konteksti määrata ning sobitada.62
Juba praeguseks omavad märkimisväärne hulk patendiomanikke õigusi mitte üksnes
tootmisharus, kus nad osalevad, vaid ka teistes tööstustes. ETC grupi analüüs näitab, et üle
700 patendi 2005. aastal, mis olid PTO andmetel liigitatud nanotehnoloogilisteks patentideks,
olid määratud kõikidesse peamistesse patendiklassidesse,63 sh elektriga seotud valdkond,
keemia/metallurgia, transport, mehaaniline tehnika, füüsika, tekstiil ja paber. Põhjus, miks on
võimalik kasutada ühte ja sama leiutist inimkehas, riietuses ja arvutites on asjaolus, et
molekulaarsel tasandil on võimalik bioloogilist ja mittebioloogilist materjali omavahel
integreerida64
Seega võib siinjuures kokkuvõtvalt järeldada, et nanotehnoloogiliste leiutiste puhul mängivad