Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
ühenduses üksikute lihaskiududega. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat
väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt, ilma et loom või
inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks.
Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks
närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Kui arst koputab
kummihaamriga põlvekedra all olevale kõõlusele (patellary tendon), erutub
sensoorne närv (sensory nerve). Erutus kandub seljaajus (spinal cord)
paiknevale motoorsele närvile (motor nerve), mis omakorda sunnib reie
nelipealihase (quadriceps muscle) kokku tõmbuma. Seepeale sirutub jalg
automaatselt. Kuna peaaju selles ei osale, ei allu liigutus ka tahtlikule kontrollile.
Esimesena uuris 20. saj. alguses põhjalikult reflekse inglise füsioloog Charles
Sherrington.
Reflekside põhiomadused:
annaabi.ee 
