Eesti uusima aja ajalugu
edu. Vasaksotsialistid (endised esseerid). 1919 jooksusl esseeride partei lagunes,
senine juhtkond, mis koosnes tippharitlastest, lahkus, asemele tulid uued. Eesti
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (Isesotsid) EISTP. Kommunistidel õnnestus nad
hiljem üle võtta. Vasaksotsialistedel samuti tähelepanuväärne tõus võrreldes AK
valmistega. Sotsialistide järsk langus (33,3lt 17le). Kõvasti kaotas ka rahvaerakond.
Mõnevõrra kaotas Tööerakond, kuid jäi siiski suurimaks pateiks Riigikogus. Uus
parlament astus kokku 4.01.1921, selle esimees tuli suurimast fraktsioonist
(Tööerakond), parlamendi esimeheks sai esialgu Otto Strandman. Valitsusjuhi
(riigivanema) fn-d anti üle Põllumeestekpogule, kes volitas valitsust kokku seadma K.
Pätsi. Pätsi ees seisis ülesanna saada vähemalt 51 saadiku toetus. Tulemuseks oli see,
et Pätsi (I) valitsus hakkas koosnema 4 koalitsiooniparterist. Põllumeeste kogud,
Kristlik, Rahva ja Tööerakond