"pateetilisuse" - 1 õppematerjal

Eesti kunst 1918-1940

Piltidel kummaline, pingestatud meeleolu, kuid tema loomingus on ekspressionismile siiski lähenetud rohkem dekoratiivse maneeri kaudu. Anton Starkopf (1889-1966) oli sõja ajal interneerituna Saksamaal, kus sai impullse Wilhelm Lehmbrücki ja Ernst Barlachi loomingust, aga kaudselt ka ekspresstionistlike maalijate figuurikäsitlusest. 1930. aastail muutusid tema teosed pehmevormilisemateks ja dekoratiivsemateks, kuid säilitasid oma ekspressionistliku pateetilisuse. Nooremad pallaslased olid huvitatud aga ka saksa sõjajärgsest ekspressionismist, ja veelgi enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on rohkem meeleolu väljendajad kui nähtava looduse väljendus), aga ka selle eitus. Sõjajärgselt loobuti minakesksest eneseväljendusest ja ebmäärasest romantilisest tundlemisest ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt ja tihti naturalistlikult kujutati