pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. Pooljuhtide võimsus 1 m² suuruse pinna kohta on kuni 300 W ja nende kasutegur on 10~20%]. Üks selline element tekitab pingeligikaudu 0,5 V. Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse elemendid jadamisi, aga voolutugevuse suurendamiseks rööbiti. Tavaliselt valmistatakse päikeseelemendid mõõtmetega 10×10 cm, mis suudab tagada keskmiselt 12 A suuruse voolu. Suurema võimsuse saamiseks ühendatakse elemendid patareidesse. 3032 elemendiga päikesepatarei võimsus on ligikaudu 4045 W. Päikesepatareisid tuleb kaitsta mehaaniliste kahjustuste ja niiskuse eest. Enamik päikesepatareisid on jäigad, aga leidub ka pooleldi painduvaid, mis põhinevad õhukestel kiledel. Viimaseid tehakse peamiselt kaadmiumtelluriidist CdTe või ränist Si. Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. 2010
tavaliselt kasutada ilma teiste sisenditeta, nt tööjõu või kapitalita. Ammendamatud loodusvarad (füüsikalised ressursivood) on nt päikeseenergia, tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet. Päikeseenergiat võib küll talletada nii looduslikult (puudesse, fossiilsetesse kütustesse või tehislikult patareidesse või sooja vee säilititesse, kuid energiavaruks on ikkagi Päike. Meie päikeseenergia tarbimine ei mõjuta tema varu. Keskkonnavarud (environmental resources) on sellised, mida ei saa osadeks jaotada. Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid. Need teenused omakorda võivad olla
annaabi.ee 
