Pratchanda alla lepingule kodusõja lõpetamise kohta. Ajalugu: Katmandu orust leitud neoliitikumi ajast pärinevad tööriistad viitavad sellele, et mõned praeguse Nepali alad on olnud asustatud juba kümneid tuhandeid aastaid. Müüdid räägivad Kirati rahvast, kes elas sajandeid Katmandu orus, ja tema 29 kuningast, kes rahvast valitsesid. Budism saabus Nepali varakult ning on väidetud, et Buddha koos oma õpilase Anandaga külastas Katmandu orgu ja peatus mõnd aega Patanis. Umbes 2. sajandil e.Kr. külastas Katmandud suur budistist India keiser Ashoka. Pärimuse järgi püstitas ta neli stuupat (pagoodi) Patani ümbrusesse ning laiendas suuri Bodhnathi ja Swayambhu stuupasid. Himaalaja : Nepali piiridele jääb umbes kolmandik Himaalaja mäestiku kogupikkusest. Sinna hulka kuuluvad 10 maailma 14st kõrgeimast mäetipust, mis kõik kõrguvad üle 8000 m. Nende mägede maad haritakse kuni umbes 2700 m kõrguseni ehk pilvepiirini
Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood. Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis ja Bhaktapuris, kus koos neid ümbritsevate küladega elab kokku umbes 2miljonit inimest. Keskmine asustustihedus sellespiirkonnas on üle 2000in/km2. Himaalaja peaaheliku alal on asustus hõre keskmiselt 33in/km2 püsiasustus on sealsetes orgudes kohati 4000m kõrgusel. Neplis on palju erirahvuseid ja seega ka palju erinevaid keeli. Kuna etniline enesemääratlemine põimub seal kastilise keelevuse määratlemisega, saab valdavalt nepali keelt kõneleva indo-nepali ja India
annaabi.ee 
