sellele, et mõned praeguse Nepali alad on olnud asustatud juba kümneid tuhandeid aastaid. Müüdid räägivad Kirati rahvast, kes elas sajandeid Katmandu orus, ja tema 29 kuningast, kes rahvast valitsesid. Budism saabus Nepali varakult ning on väidetud, et Buddha koos oma õpilase Anandaga külastas Katmandu orgu ja peatus mõnd aega Patanis. Umbes 2. sajandil e.Kr. külastas Katmandud suur budistist India keiser Ashoka. Pärimuse järgi püstitas ta neli stuupat (pagoodi) Patani ümbrusesse ning laiendas suuri Bodhnathi ja Swayambhu stuupasid. Himaalaja : Nepali piiridele jääb umbes kolmandik Himaalaja mäestiku kogupikkusest. Sinna hulka kuuluvad 10 maailma 14st kõrgeimast mäetipust, mis kõik kõrguvad üle 8000 m. Nende mägede maad haritakse kuni umbes 2700 m kõrguseni ehk pilvepiirini. Selle tulemusena on kõrgem parasvöötmeline mets, mis sellest piirist kõrgemale jääb, päris ilusti säilinud. Sisemised orud on need, mis
maailma ainulaadsete paikade hulka. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Katmandu org, Sagarmatha rahvuspark koos Dzomolungmaga, Chitwani rahvuspark ning Buddha Gautama sünnipaik Lumbinis. Tänapäevaks peaaegu kokkukasvanud kolm kuulsat nevarite linna (Katmandu, Patan ja Bhaktapur) olid 13.-18. sajandil tegelikult rivaalitsevad linnriigid. Igaüks oma kuninga (kõik nad olid Mallad), kuningapalee ning selle ümber ehitatud templite väljakuga. Vaid väike osa Patani südalinnast iseloomustab kultuuriväärtuste hämmastavat kontsentratsiooni. Krishna Mandir esindab India moguliarhitektuuri mõjusid, Yoganarendra Malla sammas - kobra kaitsmas kuningat, pagoodi stiilis väiksem Vishnu tempel ja kohe tema taga paistev Jagannarayani tempel. Edasi hindu sikhara-stiilis Narsingha tempel ning Hari ankari tempel. Nevari rahvas on kummaline sulam indo-aaria ja tiibeti-birma mõjudest. Nende keel erineb tiibeti, nepaali või hindi keelest ning nende poolt loodud
annaabi.ee 
