Eestlaste valikud Teises maailmasõjas
Nimelt tegutses linnades ja maakohtades selline
omaalgatuslik ning põrandaalune organisatsioon nagu metsavennad. Tegemist oli eestlastega,
kes ei eelistanud kumbagi võõrvõimu ja otsustasid ise midagi ära teha.
Kuna 21. oktoobril langes saartel viimane punaste garnison Eesti pinnal, algas saksa
okupatsioon. Loodetud omariiklusest võis aga kahjuks ainult und näha ja tuli leppida
saksastamisega. Sakslased aitasid luua nn. Omakaitse, mis koosnes vabatahtlikest
metsavendade pataljonidest, kuhu kuulus kokku 40 000 meest. Samuti oli eestlastel võimalik
liituda ida- ja politseipataljonidega, mis tegutses Venemaa territooriumil rindevõitluses,
partisanide mahasurumises ja valveteenistuses. Mehi tuli kokku 10 000 12 000 ja mul on au
omada esiisa, kes eelnimetatud üksusesse kuulus.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et eestlastel oli Teise maailmasõja ajal vaja teha mitmeid
erinevaid otsuseid, nii indiviidi kui ka riiklikul tasandil. Kokku kaotas meie Eesti 200 000
annaabi.ee 
