Nimetu
Kerged ja tugevad küll, kuid neist polnud abi jalgratta vana vea vastu, mille pärast teda juba
vabahärra von Draisi aegadel kondiväristajaks nimetati. Oh seda rappumist, hüplemist, värinat
ja sokuhüppeid konarlikul teel, mis võis isegi väga tugeval mehel peaaegu hinge välja võtta!
1868. aastal sai ameeriklane Fredford privileegi lauskummirehvi peale. Sõit läks natuke
paremaks, kuid mugavusest on veel vara rääkida.
Leiutis järgnes leiutisele. Neid tuli patakate kaupa. Ridamisi. Igast küljest. Mõni aasta oli saak
nii rikkalik, et töösturid jõudsid vaevalt mudeleid välja vahetada. 1869. aasta. Kujutlege vaid,
mis siis juhtus. Valmistati esimene üleni terasest jalgratas.
Inglane James Starley täiustas kettülekannet, tema kaasmaalane W. Bone ja prantslane Suriray
aga hakkasid rattarummudes kasutama kuullaagreid.
Kujutlegem, et te istute kuullaagrieelselt jalgrattale uue «Humberi» sadulasse, vajutate kergelt
annaabi.ee 
