A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kahtlemata,» ütles Aramis, «veel täna kirjutame kirjad, anname neile raha ja nad
asuvad teele.»
«Anname neile raha?» küsis Athos. «Kas teil siis on raha?»
Neli sõpra vaatasid üksteisele otsa ja pilv ilmus nende hetkeks selginenud laupadele.
«Tähelepanu!» hüüdis d'Artagnan, «näen taamal liikuvaid musti ja punaseid täppe.
Te rääkisite rügemendist, Athos. See on tõeline armee!»
«Jumala eest, teil on õigus! Seal nad on! Vaata kavalaid, nad tulevad ilma trummita ja
pasunateta. Hei, Grimaud, kas oled lõpetanud?»
Grimaud noogutas vastuseks ja osutas tosinale surnule, kes olid üles seatud kõige
maalilisemates poosides: ühed seisid, püss õlal, teised sihtisid, kolmandad hoidsid käes
mõõka.
«Braavo! See teeb au sinu kujutlusvõimele,» ütles Athos.
«Olgu pealegi, aga mina tahan ikkagi taibata,» ütles Porthos.
«Laseme enne jalga, küll siis pärast taipad,» ütles d'Artagnan.
«Veel üks hetk, mu härrad! Anname Grimaud'le aega laua koristamiseks.»
annaabi.ee 
