Antiikteater
muud töödtegemised kõrvale. Kogu polise elanikkond, pidulikes riietes mehed, naised ja lapsed
(teinekord ka koduorjad) läksid teatrisse. Sissepääsu eest tuli tasuda väikest maksu. Vaesematele
ateenlastele andis polis raha sissepääsumaksu tasumiseks -- sedavõrd tähtsaks peeti teatrietendusi.
Etendused algasid koidikul ja kestsid pimeduse saabumiseni. Sealsamas söödi ja joodi. Võistlusse
astuvate dramaturgide järjekord otsustati loosiga. Iga näidendi algust teadustati pasunasignaaliga.
Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Kui näidend meeldis, avaldati heakskiitu aplausi ja ja
hüüetega; kui see ei meeldinud, siis vilistati, trambiti jalgu ning laksutati keelt. Oli juhtumeid, kus
näitleja kihutati kivirahega lavalt minema ja nõuti teist näidendit.
Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi.
Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise
põhiplaaniga teatris
annaabi.ee 
