Vana Kreeka pillid
Esimesed sarvepillid tehti, nagu nimetuski ütleb, looma sarvedest. Aafrikas valmistati need
põhimõtteliselt antiloobisarvest, lehmasarv oli vilets asendusmaterjal. Üks vanemaid sarvetüüpe on
juudi shofar ehk jäärasarv. Shofar valmistati rituaalselt tapetud lamba või kitse sarvest ja on ainus
muusikariist, mis on jõudnud muinasajast 20. sajandisse vähimagi muutuseta. Shofar'i kasutamist
sõjategevuses dokumenteerib piiblis Jeeriko vallutamise lugu, kui linnamüürid olevat võimsa
pasunaheli tõttu kokku varisenud. Seda sarve kasutatakse tänapäeval juudi usu tseremooniatel nagu
Rosh Hashanah (juudi uusaasta) ja Yom Kippur (lunastuspäev).
VILEPILLID
Paaniflööt koosneb kõrvuti ühendatud püsttorudest, millel on eri pikkus. Torud suletakse alt
sõrmedega, samal ajal mängija puhub ülalt. Klassikalise kreeka paaniflöödi nimi oli süürinks ja selle
viled olid ühepikkused. Iga vile oli vajaliku kõrguseni vahaga täidetud, et noodid kõlaksid soovitud
kõrgusel