Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5 - 30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Akrüülvärvid on erineva kontsistentsiga. Kui tahke osa sisaldus on värvis umbes 70%, (Pastos) siis on maalida võimalik lausa pahtliga või maalinoaga ja nende vahenditega maalipinnale kantud värvikihid jäävad pärast kuivamist täpselt seesugusteks nagu algselt soovitud. 60% tahke aine sisaldusega värv (Liquid) võimaldab hoogsat maalimist ja suuremate pindade kiiremat katmist. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Akrüül armastab ootamatusi. Akrüül jumaldab pööraseid ja jultunuid lisandeid
Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl koostas 1637 a. esimese eesti keele grammatika, saksa keele reeglistikuga. Johan Hornung 1693 aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus(Vastne) Testament, tõlkijateks pastos Andreas Virginius ja tema poeg Adrian Virginius. Johan Skytte, kes oli Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias 1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu Ülikooli asutamise ürikule, mis avati kuninga järgi Academia Gustaviana nime all. 1699 avati Pärnus ülikool.
annaabi.ee 
