Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile.
Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine,
loomade ravitsemine.
Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus
lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne.
Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud.
Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat
kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene
ei taipa jumalaarmu mõtet. Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud
valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes.
Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu.
Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt
annaabi.ee 
