Eesti muusika
Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik.
Esimeste laulukooride loomine
Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus.
Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga
lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka
ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastorJohann Philipp Rothi 1804. aastal
asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele
eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool:
seitse tundi kirikulaulu nädalas, neist kuus eesti ja üks saksa keeles, lisaks noodiõpetus ning
oreli- ja viiulimäng. Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende
palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer
annaabi.ee 
