Nimetu
ülemaakohtu eesistuja, kindralkuberner määras enda asendajad sinna. Ülemmaakohtu
tööd pidi juhtima teoorias kindralkub, II osa oodustasid maanõunikud, kui nende hääled
ei ühtinud, siis kindralkuberneri hääl oli otsustav. Aga samas võis ta jääda ka vähemusse.
Otsuse väljakuulutamine, mille ümkohus tegi, oli kindralkub kompetentsis. Kindralkub
oli kindralkub kantselei, kus oli ametis hulk huvitavaid tegelasi alates sekretärist,
postmeetes kuni toomkoguduse pastoriteni ( rootsi, saksa ja eesti pihtkond), rida tõlke,
kes naabermaade keeli oskasid( eriti vene tõlk, riias ka poola tõlk). Ka timukas oli
kindralkub palgal, maapunnitajad ja revidendid. Vastavalt arengule eraldunud ka hulk
institutsioone nt tln linnusekohus, mis hiljem muutus iseseisvaks tln linnusekohtuks.
Esialgu siiski kindralkub
Kindralkub kantselei tegeles kodanike suhtlemisega ( inim esit massiliselt palvekirju.)
lahendused olid siiski aeglased tulema. Nende lahendamine oli nende põhitöö