Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel Uexkülli käes oli Laitse loss ainult 1909. aastani.
Pikka aega kuulus see küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622.aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli see seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja –orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti
olid katekismus ja lauluraamat. Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli üks kihelkonnakool ja 12 külakooli ning enamik lapsi sai õpetust kodus. Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult. 1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782.
annaabi.ee 
