"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"
1804. aastal pani August Wilhem Hupel ameti lõplikult
maha. 1805. aastal nimetas keiser Aleksander I Hupeli konsistooriuminõunikuks.
Elu lõpuaastad Paides
1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise
Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal.
Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali
eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele.
Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka
tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud.
August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire,
mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide
lähedale Reopalu kalmistule.
II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS
Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades