Eesti kirjandus 19.sajandil
Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja
eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud
Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu
kirjad jm.
Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti
kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on
säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik
Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal
Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.
Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste
algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel, oli Friedrich Robert
Faehlmann. Ta on nimetatud eesti kirjandusloos suureks algatajaks: ta oli üks
Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid, lõi eesti rahvusmütoloogia, algatas eepose
annaabi.ee 
