inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja
ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak)
annaabi.ee 
