Eesti Uusaeg
Alama astme haritlased olid
vallakooliõpetajad ja vallasektretärid.
29) Trükisõna:
Seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine: Tänu Eesti haritlaskonnale, kes hakkas
end nimetama eesti rahva esindajateks. Eesti haritlaskond otsis viisi ennast väljendada
ning selleks oli trükisõna. Rahvas otsis eestikeelseid ajalehti, kirik vajas hästi eesti
keelt oskavaid pastoreid ja koolid õpetajaid, uued seltsid nõudsid juhte. 19. sajandil
oli mõisates ja pastoraatides muusika ja tantsu kõrval levinud seltskondlikuks
ajaviiteks ettelugemine.
Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud: Tsensuur: Isevalitsus
püüdis nii Venemaal ilmunud kui ka imporditud trükisõna hoolikalt kontrollida. 18.
sajandi lõpus loodud tsensuur arenes Nikolai I ajal omaette riiklikuks institutsiooniks,
mille tegevust reguleerisid karmid määrused. Kuni 1837. aastani allus tsensuur Balti
provintsides ülikoolile, hiljem tsensuurikomiteele. Tsensoriteks olid kohalikud
annaabi.ee 
