Eesti Kirjanduse Ajalugu II
võimu, mida esindada ei tahtnud, võis enesetapu põhjuses suurt rolli mängida.
Erni Hiirel on heliluule näiteid 1920ndatel. Hiljem pöördub äkitselt konservatiivse vormi poole, siis hakkab esindama
tööeestlaslikku rahvuspatriotismi, pärast mida ka Nõukogude võimu – palju ideoloogiate vaheldusi, kuigi laad jääb samaks,
nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu.
August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“.
Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920–
30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee
esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema
luulekeel on dünaamiline ja elav.
Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse
annaabi.ee 
