Eesti kultuurilugu
Käidi ka üksteise pool külas juttu puhumas.
Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema.
Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka
kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937. aastast, pärit Vihterpalust.
"Küindlapää on naiste püha. Siis naised võivad käia külas. Aga kui näärihommiku naine
esimeseks külaliseks on, siis visatakse talle kohe vanad pastled kaela. Küindlapää ei tohi naised
kedrata, kedravad kärbsed kokku. Küindlapäeva nimi on tulnud sellest, et siis küindlaid tehti. Sel
ajal on hea neid teha, sest siis on kõige külmem aeg ja rasv hangub kergesti ära. Küindlad tehti
sedamoodi, et takkudest kedrati jäme lõng, pleegitati valgeks, ropsiti hästi pehmeks ja kõik
luukihud pidid väljas olema, mudu praksub. Siis tehti parajad tahid valmis ja kahekordselt pandi
üle pika pulga, sõlm pulga all
annaabi.ee 
