Nimetu
Sotlasele Gavin Dalzellile aga polnud põrmugi meelt mööda asjaolu, et vedama pidi esiratas
ja et sõitjal oli vaja seal midagi vändata. 1836. Aastal tuligi ta välja peamiselt puidust
valmistatud jalgrattaga, millel oli tagaratast kepsude kaudu käivitav pedaalajam. Rakendatud
oli edasi-tagasiliikumist. Ratastel olid raudrehvid, tagaratta läbimõõt oli 40 tolli, esiratta oma
30 tolli.
Kaua aega oli jalgratas liiga raske. Ning kui ta veeres siledal teel allamäge, polnud n-ö
pastlapidurdus just alati kõige tõhusam viis sõiduki ohjeldamiseks. Maailm oli vahepeal
jõudnud 19. Sajandi teise poolde. Hakkasid tulema aurulaevad ja auruvedurid. Kuid selle
peale, et nii levinud sõidukile korralik pidur teha, polnud keegi tulnud! Lõpuks siiski-
vastavalt 1853. ja 1855. aastal-sakslane Philipp Moritz Fischer ning prantslased Pierre ja
Ernest Michaux oma pedaalesiveoga ratastele pidurid, millele inimkond võlgneb tänu
lugematute lõhkilöömata peade ja murdmata kontide eest.
annaabi.ee 
