Poliitiline ajalugu keskaeg
Sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses
polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I ühendas 10 saj. lõpus
enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi ja võttis vastu ristiusu. Mieszko I poeg Boleslaw
saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end
1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam
mõnda aega kuningat, Pastide dünastia jätkub hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13.
Sajandi lõpuni.
UNGARI RIIGI ALGUS: Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9.
sajandi lõpus tungisid Ungari aladele vürst Arpadi juhtimisel ungari hõimud. Peamiselt
ränkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955.
aastal Otto I’lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks.