Referaat Konrad Mägi
Kohati liigub sellega
joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki
meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva
väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt
dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks
sulamisega. Pidevaid otsinguid näeme ka värviskaalas ühetoonilisest, summutatud pastelsest
kuni kontraste, intensiivselt hõõguvani.Vägagi eripalgelisi töid ühendab loodusvormidest ja
värvidest saadud elamuste taasloomise püüe. See joon on kunstniku töödele iseloomulik ka
hiljem.
Pariisis püsisid esikohal kompositsiooni- ja koloriidiprobleemid, huvi värvi kui
iseseisva väärtuse vastu. Pariisis puutus ta kokku impressoonsimi, noeoimpressionismi ja
fovistide loominguga. Pariisi-aastate küpseim töö on ,,Normandia rand".