heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud. Värvivalik on tehtud külmade ja pastellsete toonide kasuks, mis on õigustatud, kuna tekitab niiviisi talvise meeleolu. Taevast on kujutatud ülevalt tumedates, altpoolt heledamates toonides. Kiriku põlemise tõttu kõrgub sealt lillakat suitsu. Maali juures meeldis peale pastellsete toonide ka varjude olemasolu. ,,Kolm karu üksteise kukil" - pildil on kolm karu suuruse järjestuses teineteise kukile asetatud. Kõige väiksem karu asub kõige tipus, ta käed ja nägu on taeva poole suunatud.
Need kaunistasid puhveteid, lauakesi ja kummuteid. Tänu sellele, et Euroopasse levis portselani valmistamise saladus ning ehitama hakati portselanitöökodasid muutusid portselankujud populaarseks. Kuulsamad kuntsnikud on: Antonie Watteau ja François Boucher. 5. Kokkuvõte Ma arvan ma sain päris palju uut teada selle kunstistiili kohta ja ma arvan see on üks mu lemmikuid kunstistiile sellest ajast just selle õrnuse ja pastellsete värvi pärast. 6. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rokokoo.html http://annaabi.ee/Rokokoo-mood-m11269.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Rokokoo 7. Lisad lisa 1 lisa 2 lisa 3. lisa 4.
1890-1900 Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus. Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast nende liigutusest kiirgab graatsilisust. See on justkui pilt unenäost, kus kõik on perfektne ning millest kõik tahavad olla osake. Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub üle tervele pildile, muutes maali veidi kurvameelseks ja hapraks. ``Peale vanni, naine ennast kuivatamas`` 1890-1895, pastellmaal
annaabi.ee 
