Joan Miró
aastal
Barcelona Kunstiakadeemiasse õpingutele suundus. 1920. aastal kolis kunstnik Pariisi, kus
sealsete kultuuriinimeste mõjutusel arenes Mirol välja tema eripärane unikaalne stiil, kus
esineb nii sürrealismi kui ka dadaismi elemente. Miro loomingus oli suurepäraseid näiteid
maalikunstist ("Alekiini karneval", "Hollandi interjöör") kui ka skulptuurist ("Piece de la
Merde", "Naine ja lind"). Peale selle tegelas ta põgusalt ka näiteks litograafiaga, kollaazi- ja
pastellitehnikaga.
Miro looming on visuaalselt silmatorkav, põhiliselt ereda koloriidiga. Ta kasutas palju
kollaseid, siniseid ja ka musti toone. Nagu Miro ise öelnud on, peab ta kõige geniaalsemaks
just primitiivseid koopamaale. Sellist taotlus võib märgata ka tema töödes, kuna kohati
jätavad need justkui koopamaali mulje. Sellele aitab ilmselt kaasa perspektiivi teisejärguliseks
jätmine. Ka kompositsioonist Miro palju ei hoolinud, mis üldkokkuvõttes võibki tema