Elavhõbe
Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril
(lihtainete hõõrumisel uhmris).
Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli
halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega.
· Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga.
· Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid
amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked
lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse
kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt.
5
3. Leidumine looduses
Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg,
mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et