Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita Me elame kaasaegses infoühiskonnas, kus igapäevast elu võib kirjeldada fraas: tarbida, et elada. Samas teatud kihile on võib olla omasem hoopis öelda: elada, et tarbida. Väga suure osa kaupadest moodustavad tehismaterjalid. Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest
Kui tahad jõus võita, suru kangi pikemale õlale Niimitu korda võidad jõus, kui kaotad teepikkuses Kui vabalt rippuva süsteemi raskuskese on allpool toetuspunkti, siis on süsteem tasakaalus Pöörlev keha püüab säilitada oma olekut (telje asendit, pöörlemiskiirust). Mida kaugemal pöörlemisteljest asub keha mass, seda inertsem on keha Katse. Surume laual vertikaalse vedru (pastapliiatsist) kokku ja laseme lahti. Mis juhtub? Miks? Jõu poolt tehtud töö on võrdne keha energia muuduga Ühel kehal pole potentsiaalset energiat Energia jäävus kehtib suletud süsteemis Kineetilise energia korral on kiirus määravam kui mass Töö tegemisel saab võita jõus, kuid siis kaotame teepikkuses Kõik kehad püüavad võtta asendi, kus potentsiaalne energia on minimaalne
annaabi.ee 
