Eesti lähiajalugu
äärmiselt oluline eripära. Võrreldes teiste riikide arhiividega, kus me siiamaani võime leida 20. sajandi
algusest korrastamata dokumentatsioonid, siis Nõukogude arhiivinduses väga palju korrastamata materjali ei
saanud olla. Kartoteegi alusel oli võimalik väga erinevaid toiminguid sooritada. Sellise andmekogu on
oluline ka nomenklatuuri seisukohalt - taustakontroll. 1940. aasta lõpust oli väga oluliseks andmete
kogumise meetodiks ka elanikkonna passporteerimine. Selle eesmärgiks ei olnud mitte ainult see, et inimesel
oleks mugav ringi liikuda, vaid 44.-45.-46. aastal oli hoopis olulisem see, et saaks selle inimese kohta infot,
kontrollide selle inimese tausta. Laiemas plaanis inimese arvele võtmine, et ta oleks fikseeritud. See ei olnud
sõjajärgse aja iseärasus, see on laiemas plaanis tagasiviidav juba Peeter I aega. Juba sellest ajast peale oli
riigivõimu üheks esmaseks sooviks omada väga selget infot selle kohta, kuidas inimesed liiguvad