kindla omandi tagasinõudmiseks tundub mulle, et motiivid polnud alati tõendatud ja ebaõiglus oli siiski valitsev. Sõja loomulikuks pidamine, sõjatehnika areng ning lõpuks ka võimust võttev nahhaalsus viisid sõjaväe taaskord uuele tasemele. Tekkis palgaarmee, kuhu kuulunud inimesed olidki juba kaotanud tsiviilelu, neil puudus elu mõte ja ainus asi, mida nad teha oskasid ja tahtsid oli sõdimine. Valitsejate positsioon oli neile igati passlik, valitses absolutism ja nad said alustada sõda puhtalt enda arvamise järgi. Ühiskonnas valitses arvamus, et ilma sõdateta oleks maailm moraalitu ja lodev. Sõja põhjuseid oli alati palju, kuid enamasti oli neist fiktiivseim võimu suurendamine ja territooriumi laiendamine. Polnud ustavaid liitlasi ja vihatuid vaenlasi, sest erinevate sõdade käigus vaheldusid ka need. Kõik riigid oli väljas enda kasu eest ja olid valmis selle nimel kõike tegema.
olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud. Järvamaal leidub ehedaid näiteid mõisate näol igasse arhitektuuristiili olenemata nende ehitusaastatest. On taaselustatud kunstisuundasid neobaroki või neorenessansi läbi, millised on passlik antud ülevaate puhul originaalseid stiile illustreerima tuua. Raske on leida andmeid mõisate ajaloo kohta alustades nende täpsest ehitusaastast, rääkimata omanikust või arhitektist. Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas