õhutiheduse seisukohalt (n50 = 1 1/h), õhutiheduse tagavad materjali kinniste pooridega struktuur ja plokkide ladumisel kasutatav peenmört (AEROC plokiliim), aga samuti projekteerimise käigus hästi läbi mõeldud konstruktiivsed välispiirete sõlmede lahendused. Arvestuslikud soojakaod läbi õhulekete on vaid 5% kogu hoone soojakadudest. Kuna Eestis ei ole defineeritud soovituslikud nõuded passiivmajadele, s.h energiakulu küttele, mis Saksameel vastavalt Passivhaus Instituti poolt väljatöötatud soovitustele on 15 kWh/m²aastas. Soome kliima jaoks on sealne uurimisasutus VTT välja töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline
hoonepiirded õhupidavaks. Kanada elamufondi energiatõhususe parandamise programmi R-2000 (NRCan 2004) järgi peab olema tagatud hoonepiirete õhupidavus n50 < 1,5 h-1 ja õhulekke pindala 10 Pa juures ei tohi ületada 0.7 cm2/m2. Saksamaal (DIN 4108-7:2001- 08) on nõue, et loomuliku ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 peab olema <3 h-1 ja mehaanilise ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 < 1,5 h-1; passiivmajade (Passivhaus, Minenergie®) õhupidavuse nõue on n50 < 0,6 h-1. Norras (REN TEKNISK 1997) on hoonepiirete õhupidavusele esitatud järgmised nõuded: väikeelamutel ja ridaelamutel n50 < 4 h-1, muudel kuni kahekorruselistel hoonetel n50< 3 h-1 ja muudel üle kahekorruselistel hoonetel n50 < 1,5 h-1. Šveitsis on loomuliku ventilatsiooniga ühepereelamute välispiirete õhupidavuse nõue n50 < 2…4,5 h-1 ja mitmepereelamutel n50 < 2,5…3,5 h-1; mehaanilise ventilatsiooniga või jahutusega
annaabi.ee 
