Elurikkus see on...
Arvan ka seda, et inimene suhtub loodusesse kui ,,allikasse", kust pumbatakse.
Kuid inimene ise on osaloodusest, kes vajab puhast õhku ja vett. Ilusas looduses
võib puhata, taastada oma tervist. Liigirikkas loodus on väga tähtis. Seda võib
seostada mõne harrastaja kalamehega, kes õngega kalapüüdmas on. Hea oleks kui
ta ka saaki saaks, kuid hoolimata loodusest elu võib panna sellele lõpu.
Minu isiklik seisukoht antud küsimuses on olla parem looduse sõbralik, kui
passiveeruv. Just inimesest võib sõltuta kogu maailma tulevik. Arvan, et loomade
eluviis on väga keskkonna sõbralik. Loomad elavad präegult nii-nagu ka palju
aastaid tagasi v.a kohastumisi. Inimene on aga kiiresti arenev elusolend, kes ei
leppi oma vanavanemate elustiiliga. Aina arendatakse midagi uut ja peaasi, et see
oleks kasulik. Kas toob see loodusele kahju või mitte on juba teine, või isegi
kolmas küsimus. Õnneks on olemas ka need inimesed, kes hindavad väga