Pärisorjast peremeheks
Nimelt, kui enne talupoeg oli pärisori ja erinevad võimud, kaasa arvatud
mõisnikud, üritasid hoida koormisi mõistlikul tasemel, sest muidu poleks talupojal lihtsalt
mingit motivatsiooni teha tööd, siis nüüd oli talupoeg mõisnikust õiguslikult sõltumatu
ning kõik senised talurahvaseadused kaotasid oma kehtivuse ja mõisnik sai oma
rendilepinguid talupoegadele peale suruda. Viimastel polnud niikuinii mitte kusagile
minna, sest kogu maa oli mõisnike vahel jaotatud ning enne passiseadust ei olnud neil ka
õigust kolida.
Mis andis pärisorjuse kaotamisele tegeliku väärtuse kogu eesti rahvale üldises
mõttes, oli, nagu ajaloos tihtipeale juhtub, eelkõige aeg. Just aja möödudes andsid
pärisorjusest vabastamise tagajärjed ennast tunda aina rohkem talusid osteti päriseks,
mis tähendas teatud mõttes aeglast maa üleminemist tagasi eestlaste kätte, suurenes
sõnavabadus ja arenes rahvustunne. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka
perekonnanimede panek.