Eesti 19. sajandil
venekeelsed. See kõik tõi kaasa selle, et eestlaste seas vähenes
saksastumise atraktiivsus, enam ei tahetud olla sakslased, vaid
venelased(nt perekonnanimed).Baltisakslaste ühiskondlikku mõju kärbiti.
9.Tööstuslik pööre.
-19.saj teisel poolel. Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna
elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati
kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud.
Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku
pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul
tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj
lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda
kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid
vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka
mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski
annaabi.ee 
