Eesti ajalugu
ESTOFIILID
e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja
ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus
1819aastal; seadused kinnitati tsaar AleksanderI poolt. Taluojale tõi see eelkõige isikliku vabaduse:
ta ei olnud enam mõisniku ori, vaid tsaari alam. Kuigi passireformini kulusid veel mõned
aastakümned, said talupojad endale perekonnanime, mis varem oli olnud vaid vabadel inimestel.
Talupoja liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks. Kõige suurema pettumuse valmistas talurahvale
aga maaküsimuse lahendus: maa kuulutati täielikult mõisniku omandiks, talupoeg sai seda kasutada
vaid raha rendi eest, kusjuures viimase suurus oli sisuliselt mõisniku määrata.