Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
48 Väljastatud
legitimatsioonikaardist võis aga ka üsna lihtsalt ilma jääda ning peamiseks põhjuseks oli
kaardi kuritarvitamine salakaubavedamise eesmärgil.49 1925. aasta lõpus viidi sisse teatud
täiendusi Eesti ja Läti vahelises piiriületuses. Piiriäärsetele elanikele jäi kehtima
lihtsustatud piiriületuskord legitimatsioonikaartide alusel, mis lubas viibida teisel pool piiri
15 versta (u 16 km) sügavusel naaberriigis. Juurde lisandus aga passiraamatu kasutamise
kord.50 See täiendus võimaldas mõlema riigi kõigil kodanikel Eesti ja Läti vahet reisida
siseriikliku passiraamatu alusel vajamata viisat või välispassi.51
1928. aasta piiriületustest toimus läbi Valga 34,1% kõigist välispassiga riiki sisenemistest
ja 36,7% riigist väljumistest. Siseriiklike isikutunnistustega liikumisest, mis sai toimida
vaid Eesti ja Läti elanike vahel, toimus aga Valga kaudu lausa 69,1% riiki sisenevast ja
68,6% riigist väljuvast liiklusest