Mida nad ise endast arvavad · Ameeriklased uhkustavad sellega, et nad erinevad teistest ning muust maailmast, kuid ainuke silmaga märgatav erinevus ameeriklaste ja muude rahvaste vahel seisneb selles, et ameeriklased on pikemad ja et neil on korras hambad. · Iga ameeriklasest tööline unistab sellest, et ühel kaunil päeval saab temastki kaupluse või ettevõtte omanik. Mida nad arvavad teistest · Ainult 10% ameeriklastest on passiomanikud ,nad lihtsalt ei vaja seda dokumenti. · Mõned ameeriklased on arvamusel, et võõrmaalased tegelikult oskavad küll inglise keelt (nad on seda koolis õppinud!), kuid mingi eelarvamuse mõjul lihtsalt keelduvad rääkimast. Iseloom · Ameeriklastel on ülimalt oluline olla number üks. · Võit on ameeriklasel psüühikas kesksel kohal. · Ameeriklased on täis usku, et nad on ainus natsioon, kes on tõeliselt võimeline võitma.
Juba 1929 põgenes maalt linnadesse hinnanguliselt kuni 12 milj talupoega. Esialgu vaadati sellele läbi sõrmede- nii oli võimalik saada industrialiseerimiseks vajalikku tööjõudu. Järgnevatel aastatel ei näidanud põgenike arv mingit langustendentsi, NL juhtkond sai aru, et põgenikelaine jätkumisel jooksevad kolhoosid inimestest tühjaks. 1932 viidi NL-s sisse passisüsteem. Tegemist oli siseriiklike dokumentidega- kõik passiomanikud pidid kohalikus miilitsajaoskonnas võtma endale templi, mis tõendas, et nad on sisse registreeritud mingisse kindlasse elukohta, linnades hakati kontrollima passirežiimide rikkumisi. Need, kellel passi ei olnud või ööbisid vales kohas, saadeti välja. Passisüsteem tähendas talurahva muutumist sunnismaiseks, kolhoosnikele passe ei väljastatud. Kui inimesed üritasid maalt linna põgeneda, saadeti nad maale tagasi varem või hiljem. 1932 loeti massiline kollektiviseerimine lõppenuks
annaabi.ee 
