Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192:
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...
1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid....................................................................... 3 1.7.Dioodi ehitus ja funktsioneerimine...................................................................... 4 1.8.Stabilitron ja selle kasutamine..............................................................................5 1.9.Varikap.................................................................................................................5 1.10
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED
Variant C Variant D Variant C Variant D 180o 270o 180o 270o Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis sätestab Eestis 2000.a. elektriahelate tingmärkide standardid: 1. EVS-EN 60617-2:2000. Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid 2. EVS-EN 60617-3:2000. Juhid ja ühenduselemendid 3. EVS-EN 60617-4:2000. Passiivkomponendid 4. EVS-EN 60617-5:2000. Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid 5. EVS-EN 60617-6:2000. Elektrienergia tootmine ja muundamine 6. EVS-EN 60617-7:2000. Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed 7. EVS-EN 60617-8:2000. Mõõteriistad, lambid ja signalisatsiooni- vahendid 8. EVS-EN 60617-9:2000. Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed 9. EVS-EN 60617-10:2000. Sidetehnika. Infoedastusseadmed 10. EVS-EN 60617-11:2000. Paigaldusplaanid ja skeemid. Topograafi-
docstxt/125482860476476.txt
· töötamise vältel laetakse vahelüli siinuselise toitevoolu kogu perioodi kestel võrgupingega ning seetõttu läbib peakaitse maksimaalne aktiivvõimsus, · alaldatud pinget ja voolu juhitakse laias ulatuses selliselt, et väljundpinge on sõltumatu toitepingest, mis hõlbustab kõrvaldada tähtsaid probleeme, nagu toitepinge ebastabiilsus ja väljundpinge käsitsi eelsättimine, · nõutavad on vaid vähesed ja väikese võimsusega passiivkomponendid. Jääb vaid oodata, et eelmainitud alaldid, mida praegu kasutatakse suhteliselt harva, omandavad lähitulevikus piisava tähtsuse nii tööstuses kui muudes valdkondades. 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid Vaheldamine. Alalis/vahelduvvoolumuundureid ehk vaheldid on mõeldud alalis- toitepinge muundamiseks ettenähtud suuruse ja sagedusega vahelduvpingeks. Vaheldites kasutatakse juhitavaid pooljuhtseadiseid nt lihttüristore, GTO-türistore ja transistore. Alalis-
annaabi.ee 
