pulsatsiooni parimal juhul ainult mõne protsendini, millest piisab tavaliselt ainult erandjuhtudel. Tema kasutamine on levinud ainult väiksematel vooludel, sest suuremate voolude puhul on nõutava silumisteguri saamine raskendatud, kuna vajalik kondensaatori 31 mahtuvus läheb väga suureks. Küll kasutatakse aga sellist kondensaatorfiltrit mitmeastmeliste filtrite sisendastmena. U sis U välj U välj U sis C C R L 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab
kuna vajalik kondensaatori mahtuvus läheb väga suureks. Küll kasutatakse aga sellist kondensaatorfiltrit mitmeastmeliste filtrite sisendastmena. R L C C Usis Uvälj Usis Uvälj 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi
R2 C1 R1 R1 Us Us Uv Uv d. e. Joonis 4.3 operatsioonivõimendite (aktiivelemendid) baasil. Passiivfiltrite lülitused on aktiivfiltrite omadest tunduvalt lihtsamad. Operatsioonivõimendi baasil koostatud aktiivne madalpääsfilter on joonisel 4.3, a. Selle lõikesageduse saab arvutada valemiga 1 1 f = = , 2Tf 2R2C kus Tf on filtri ajakonstant. Madalpääsfiltri ülekandefunktsiooni kirjeldab avaldis (4.1):