3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.) -sunnitöö 7.3. Sotsialismi langus. 1960 aastaste teisel poolel hakkas kujunema,teised riigid jõudsid siis teenindus ja infoühiskonda-tööstusühiskonda jõuti siit edasi aga oli raske. Käsumajandusega ei saa teenindada. Arvutite kasutuselevõtule olid vastu juhtimisaparaat.(18 miljonit). Info oleks hakanud vabalt levima. Majandus hakkas sõltuma edukamatest kapitalistlikest riikidest-seadmete sisseost. Toiduainete suurtes kogustes sisseostmine
Rohkemat neilt aga ei nõutudki. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus tugevast keskvõimust - kõik see lõi olukorra, kus rahvas ei osutanud vastupanu võimupüramiidi tipule. 1936. a. võeti NSV Liidus vastu uus konstitutsioon, mis oli aga täielikus vastuolus tegeliku sisepoliitikaga. Talupojad jäid endiselt ilma passideta, kuigi konstitutsioon kaotas igasugused kodanikuõiguste piirangud. Ka kuulutas konstitutsioon isikupuutumatust ajal, mil massiterror ja julgeolekuorganite omavoli laienesid päev-päevalt. Väliselt nõukogude inimeste igapäevane eluolu 1930. aastate lõpul mõneti paranes. Kahe viisaastaku jooksul käiku lastud ettevõtted andsid juba toodangut ja leevendasid tarbekaupade puudust. Ka põllumajandus hakkas toibuma. Kadus kaardisüsteem. Stabiliseerus käibel oleva raha hulk.
annaabi.ee 
