Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
1906. a. lubati asutada emakeelseid
erakoole.
·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele
merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile.
·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail
Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused.
·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka
juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased.
· Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega
teadlasi.
· Tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadustele. Need
arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutustele, millest olulisemad olid Õpetatud Eesti Selts
ning Eesti Kirjameeste Selts.
· 1907. a. loodi Eesti Kirjanduse Selts