on atomaarsed. · Enamus gaase on madala molekulmassiga. · Erinevate gaaside mitmed füüsikalised omadused on väga sarnased, eriti madalatel rõhkudel. · Gaasi rõhk P on jõud F, mida gaas avaldab pindalaühikule: · Molekulaarkineetilise teooria raames tuleneb rõhk gaasi molekulide põrgetest vastu pinda: mida suurem on rõhk, seda rohkem on põrkeid või on põrked energiarikkamad. · Õhurõhku võib mõõta baromeetriga. Keskmine õhurõhk on 760 mmHg, mis vastab 1,01·105 paskalile (Pa). · Manomeeter on riist rõhu mõõtmiseks laboratoorses süsteemis. · Boyle'i-Mariotte'i seadus: kindla koguse gaasi ruumala konstantsel temperatuuril on pöördvõrdelises seoses tema rõhuga: V 1/P ehk PV = const (kui T ja n ei muutu). · Gay-Lussaci seadus: kindla koguse gaasi ruumala sõltub konstantsel rõhul temperatuurist lineaarselt: V T (kui P ja n ei muutu). (Mõnede kirjandusallikate järgi on tuntud ka kui Charles'i seadus). · Charles'i seadus: kindla koguse gaasi rõhk
51.5. Vererõhu mõõtmine Õpieesmärgid: Erakorralise meditsiini tehnik: 1. Teab vererõhu mõõtmise põhimõtteid ja oskab kirjeldada mõõtmise meetodeid 2. Teab vererõhu mõõtmise tulemust mõjutavaid faktoreid Üldine sissejuhatus Vererõhu mõõtmine vererõhumanseti abil on lihtne, kiire ja odav diagnostikameetod, mis tuleks standardselt teostada igal patsiendil. Vererõhu mõõtühik on millimeetrit elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk 750 mmHg vastab ühele baarile või 105 paskalile (Pa). Kirjalikult võib arteriaalse vererõhu väärtusi kirjeldada kujul RR 120/80 mmHg. Muud kasutatavad lühendid on AVR (arteriaalne vererõhk), BP (Blood Pressure), NIBP (Not Invasive Blood Pressure), Kõige kiirem ja lihtsam, kuigi ligikaudne meetod, on palpatoorne vererõhu mõõtmine Riva Rocci (RR) järgi. Sel juhul pannakse mansett ümber õlavarre ja mõõdetakse, missugusel rõhul randmel pulss kaob ja on jälle tunnetatav (= süstoolne vererõhk)